| | Hea uudiskirja lugeja!
Suvi on jõudmas oma kulminatsiooni – naudime veel viimaseid soojakraade, pikkasid õhtuid ja looduse küpsemist. Samal ajal on see aeg, mil mõtted hakkavad tasapisi liikuma sügise suunas – uute plaanide, eesmärkide ja värske energiaga.
Augustis toimus kaks suurüritust – ESTCAN korraldas oma esimese Arvamusfestivali „Ausalt vähist!“ ja MTÜ Onkoloogika tõi kokku palju huvilisi esimesele vähifestarile „Kohatult kohane!“. Loe täpsemalt allpool.
Lisaks on uudiskirjas muud olulised uudised ning tulevased sündmused.
Võta hetk ja heida pilk peale, mis me augustis tegime.
Leia ESTCAN LinkedIn-st! ja Facebookist! ning koduleheküljelt!
Koos vähi vastu ja tervema Eesti eest!
|
Järelkaja Arvamusfestivalilt:
- 09.augustil korraldas ESTCAN Arvamusfestivalil 2025 “Ausalt vähist” alal viis arutelu.
Kohapeal oli erinevate arutelude kuulajaid kokku peaaegu 300 inimest, otseülekande kaudu käis kuulamas peaaegu 1000 inimest.
Aruteludes keskenduti vähiennetusele, patsiendikogemusele ning tõenduspõhise ja alternatiivmeditsiini piiridele vähiravis, vähiravimite kättesaadavusele kui ka sellele, mis muutused toob vähidiagnoos nii patsiendi enda kui ka lähedaste ellu. Aruteludes osalesid ja kuulamas käisid erineva tausta ja kogemusega vähivaldkonna eksperdid, patsiendid ja nende lähikondlased.
Vähk puudutab kahjuks tõesti meid kõiki.
Arutelud on järelvaadatavad Tartu Ülikooli Youtube´st:
Vähiennetus: me teame, kuid ei tegutse / Moderaator: Kadi Lubi
Arutlevad: Keiu Paapsi (Tervise Arengu Instituudi teadur), Andero Uusberg (Tartu Ülikooli afektiivpsühholoogia professor, käitumisteadlane), Liisianne Kruusimägi (patsiendikogemusega tervise coach) ja Indrek Lillemägi (haridustegelane, Pelgulinna riigigümnaasiumi juht).
Üks väike väljavõte arutelust: Andero Uusberg: "Näiteks üks selline konkreetne käitumine ja näide, kui korra hästi lühidalt võtta kõik see muu nimekiri, see elustiil. Elustiili puhul saame lihtsalt viidata tagasi sellele, et kui ma neid valikuid teen ühel hetkel oma elus, eks ole, et ma sain sõpradega kokku, me kuidagi leppisime kokku, et me saame baaris kokku, näiteks, eks ju. Mul on nüüd küsimus, kas ma võtan selle alkoholijoogi või ei võta, eks ju. Et siis ühel psühholoogiliselt tervel inimesel sellel hetkel ei käi peast läbi see, et mul on nüüd see vähiennetus, mul on see task listis, ma pidin täna vähki ennetama, et mul on see täna veel tegemata. Sõbrad, ma ei võta teiega… Siin on lihtsalt olemuslik vastuolu selle nagu abstraktse kauge tagajärje ja sellise igapäevase otsustamise vahel...."
Tule kuula, kuidas Andero selle näiteni jõudis ja kuidas vestlus jätkus SIIT.
|
 |
Koos vähiteekonnal: kes toetab lähedasi? / Moderaator: Tuuli Seinberg
Arutlevad: Pille Sillaste (Põhja-Eesti Regionaalhaigla palliatiivravi keskuse juhataja), Made Bambus (Sotsiaalministeeriumi vähitõrje nõunik), Marianne Sepp (MTÜ Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit liige, kogemusnõustaja, vähilapse ema), Mauri Dorbek (raamatu “Ma tahan, ma suudan, ma võin” autor) ja Karl Pärjamäe (patsiendikogemusega kiropraktik, personaaltreener).
Üks väike väljavõte arutelust: Mauri Dorbek: "Ma ütleks niimoodi, et meie puhul, esiteks, meil oli pere tugevalt abis ja see aitas meid. Aga ma ise ütleks niimoodi, et mul ei ole ka mingit häbi küsida abi, et mul on täiesti ükstapuha, mis see vastus on, kui kaalukausil on kellegi elu... mul ei ole häbi käskida kellegil midagi teha või paluda või mis iganes...Ma arvan, et kindlasti on küsimus ka inimeses või lähikonnas, kes ta kõrval on, et kas nad on ise piisavalt julged ja avatud sellel teemal. Me ei saagi eeldada, et kõik meie sõbrad või kaasa arvatud isegi väga lähedal olevad inimesed meid mõistavad ja on kohe abi pakkumas, et ka väga lähedal seisvad inimesed suudavad ennast lukku mõelda, nad ei oska käituda, nad arvavadki, et mis ma seal lähen segama, et inimene ise annab märku ja kui vastaspool on selline, kes märku ei anna, siis ei saa lihtsalt kokku üksteisega, et siin puhul tasub lihtsalt olla egoist elu nimel."
Tule kuula, kuidas Mauri selle näiteni jõudis ja kuidas vestlus jätkus SIIT:
|
 |
Vähiravimite kättesaadavus - kas ja kelle lahendada? / Moderaator: Kristel Leif
Arutlevad: Marko Tähnas (Tervisekassa ravimite ja teenuste rahastamisportfelli juht), Katrin Kuusemäe (riigikogu liige), Ain Kaare (Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku juhataja), Marika Lepaste (Ravimitootjate Liidu market access töögrupi juht) ja Margit Saar-Kraavi (Vähiravifond “Kingitud Elu” tegevjuht).
Üks küsimus, mille Kristel Leif osalejatele arutleda andis: "Meil on solidaarne tervishoid. Mida see tähendab ja mis on selle plussid ja miinused? Ja kas tuleb üldse kõne alla, et meie tervishoid ei oleks solidaarne ja kuidas me sinna jõuaksime? Mida see endaga kaasa tooks?"
Tule kuula, kuidas Kristel selle küsimuseni jõudis ja kuidas vestlus jätkus SIIT.
|
 |
Tõenduspõhine, täiend- ja alternatiivmeditsiin vähiravis - kust jookseb piir? / Moderaator: Urmas Vaino
Arutlevad: Vahur Valvere (Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog-ülemarst, Eesti Vähiliidu president), Olev Poolamets (Tartu Ülikooli Kliinikumi meestearst, sowa rigpa praktika viljeleja, budismisõber), Kertu Chaffraix (õendustausta ja isikliku haiguskogemusega holistiline tervise coach) ja Marko Uibu (Tartu Ülikooli sotsiaalse innovatsiooni kaasprofessor).
Üks väike väljavõte arutelust: Vahur Valvere: "Tõenduspõhise meditsiini kolmas komponent on patsient, mis on ülitähtis ja millele viimastel aastatel väga palju tähelepanu pööratakse. Patsient, tema informeeritud nõusolek. Tema tahe vähi aktiivravis osaleda, võrdväärse partnerina. Patsient, kes annab oma ravi, eriti elukvaliteedi osas, pidevat tagasisidet raviarstile ja kogu ravimeeskonnale. See on äärmiselt oluline ja need kõik komponendid peavad tegelikult olema olemas. Siis me saame liikuda väärtuspõhise meditsiini poole ja väärtuspõhisus veelkord, tähendab seda, et see on kliiniline väärtus, mida mõõdetakse näiteks piltdiagnostika meetodil haige elulemuse pikenemise või retsitiivperioodi pikenemisega. See on tõenduspõhisus, selline kliiniline pool ja see patsiendi pool, see elukvaliteedi pool, see on sama tähtis. Nad moodustavadki selle väärtuspõhise kasu."
Tule kuula, kuidas Vahur selle näiteni jõudis ja kuidas vestlus jätkus SIIN.
|
 |
Vähidiagnoos - lõpp või uus algus? / Moderaator: Kadi Jaanisoo-Kuld
Arutlevad:
Inna Narro-Taimsaare (Ida-Tallinna Keskhaigla ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla kliiniline psühholoog), Kadri Putnik (Põhja-Eesti Regionaalhaigla onkoloog), Pille Retter (patsient, raamatu “Ma valin elu” autor) ja Antero Kevin Leedu (patsiendikogemusega start-up tootejuht).
Üks väike väljavõte arutelust: Pille Retter: "No alguses võib olla oli see, et ma ei saanud nagu väga ennast nii välja rääkida, nagu ma oleksin tahtnud. Ja tegelikult seda kohtab väga palju. Sest et mingi hetk, kui ma selle võitlusetermini endas ära hekseldasin, siis tuligi täpselt see tunne, et aga ma tahangi rääkida sellest, ka sellest surma temaatikast. Ja sul ei ole sellest kellegagi rääkida, sest lähedased... nemad on omakorda kriisis, hirmud ja tüüpiline lause...Sa ei hakka ju veel surema ja ära räägi, ära kutsu kurja kaela."
Tule kuula, kuidas Pille selle näiteni jõudis ja kuidas vestlus jätkus SIIN.
|
 |
ESTCAN soovib avaldada suure-suure tänu MTÜ Onkoloogikale ja Eesti Vähiliidule, kes Arvamusfestivalil osalemise idee algatusele ja teemade valikule kaasa aitasid!
Aitäh kõigile osalejatele, kuulajatele ja moderaatoritele teie kõigi vabatahtliku panuse eest! Aitäh Tartu Ülikooli visuaalmeedia talitlusele ülekande ja salvestuse eest!
Aitäh, et olete meiega! Ärme lase neil teemadel jahtuda!
|
 |
Onkofesti peamine ülesanne oli luua vaba õhkkond, kus vähist puudutatud patsiendid, nende lähedased ja ka nendega sel teel kaasas olevad spetsilistid said arutleda erinevatel teemadel, niisama jutustada ja koos aega veeta. Vähem tähtis ei olnud ka võimalus end õhtul hea muusika saatel vabaks tantsida.
Innovatsioon vähiravis arutelupaneelis, mida modereeris Silja Elunurm (Health Founders) osalesid Anni Lepland ESTCANist, Tanel Mahlakõiv (Icosagen) ja Kristiina Ojamaa (Põhja-Eesti Regionaalhaigla). Arutleti kliiniliste uuringute üle, sh kuidas saada aru, et tegu on eetilise uuringuga või kust saada uuringu kohta lisainformatsiooni. Samuti räägiti innovaatilistest lähenemistest, näiteks rakuravist, kasvaja geneetilisest sõrmejäljest.
Anni tutvustas ka varsti algavat ESTOPRET uuringut. Lisainfo peagi ESTCANi koduleheküljel.
Aitäh MTÜ Onkoloogika suurepärase algatuse eest!
|
- 27. augustil toimus ESTCANi eestvedamisel rinnavähi ja kolorektaalvähi raviteekondade loomise esimene kohtumine ja töötuba, kus nii kohapeal kui ka veebi vahendusel osales kokku peaaegu 60 Eesti erinevat eksperti.
|
Foto: Evelin Kostabi
Arutleti paikmespetsiifiliselt (rinnavähk ja kolorektaalvähk eraldi), muuhulgas, mida tähendab vähikahtlus ja kuidas liigub täna patsient meditsiinisüsteemis, mis on sellel teekonnal üle ja mis puudu.
ESTCANil on hea meel, et kohtumistega on algust tehtud. Peagi on ees uued tegevused. Info on pideval uuenemisel ja üleval ESTCANi koduleheküljel.
Lisainfo: Mari-Leen Pärn, mari-leen.parn@ut.ee või Anni Lepland anni.lepland@ut.ee.
|
- 28. augustil toimus Tallinnas ESTCANi asutajaliikmete kohtumine.
Ühiselt vaadati tagasi Eesti vähitõrje võrgustiku tegevustele, vaadati üle edasine võrgustiku koostöökorraldus, sh kuidas leppida kokku 2026. aasta prioriteetsed tegevussuunad.
|
- 3.–5. septembril on Eestis Euroopa juhtivad vähiravi eksperdid. See on nende kolmas Deep Dive külastus. Visiitide käigus kogutud informatsiooni alusel on koos Eesti kolleegidega koostatud detailne tegevuskava Eesti vähitõrje strateegiliseks arendamiseks.
Eksperdid on Eestisse tulnud Euroopa juhtivatest vähikeskustest ja teadusuurimisasutustest: Karolinska Ülikooli Haigla ja Uppsala Ülikool (Rootsi), Onkoloogia Instituut ja Vall d´Hebroni Ülikooli Haigla (Hispaania), Oslo Ülikooli Haigla (Norra), Turu Rakenduskõrgkool (Soome), Jules Bordet Instituut (Belgia) ning Euroopa Vähiuuringute ja Ravi Organisatsioon EORTC.
Eestlastele Rootsist Karolinska vähikeskusest appi tulnud ekspertgrupi juhi Eva Jolly hinnangul on Eesti tugevusteks hästi arenenud digitaalne infrastruktuur ja pühendunud erialaspetsialistid. "Samas vajab Eestis arenguhüpet vähivaldkonna strateegiline juhtimine, kliiniliste teadusuuringute läbi viimine ning patsiendikesksete raviteekondade koordineerimine ja rakendamine. Eeltoodud väljakutsetega tegelemine aitab Eestil liikuda lähemale Euroopa parimatele praktikatele ja kvaliteedistandarditele,“ selgitas Eva Jolly.
Projekti tõi Eestisse Tartu Ülikooli Kliinikum ja Lenne-Triin Kõrgvee.
Täpsemalt järgmises uudiskirjas!
|
- Septembri keskel algab rinnavähi personaliseeritud sõeluuringu teostatavusuuring.
Teostatavusuuring aitab analüüsida rinnavähi polügeenset riski hindava geenitesti ja selle testiga seotud nõustamisteenuste teostatavust Eestis.
Uuringusse kutsutud naistel on võimalik saada osa rinnavähi täppisennetusest (kümme aastat varem, kui see muidu hetkel on riikliku ennetuse raames võimalik). Kui uuringus osalenud naisel selgub uuringus kõrge risk rinnavähi tekkeks, on tal võimalus jääda arsti jälgimisele.
Uuring viiakse läbi nelja maakonna (Tartumaa, Pärnumaa, Harjumaa ja Ida-Virumaa) viies uuringukeskuses: Tartu Ülikooli Kliinikum, Pärnu Haigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning Ida-Viru Keskhaigla. Uuringu partneriteks on ka Tervisekassa ja Tartu Ülikool.
Uuringusse värvatakse juhuvaliku alusel 1000 naist, kes on sündinud 1985. aastal. Tervisekassa saadab kutsed uuringus osalemiseks e-maili teel.
Lisainfo peagi Eesti vähitõrje võrgustiku ja Tervisekassa koduleheküljelt.
Leia oma tutvusringkonnast üles 1985.aastal sündinud naised. Uuri, kas ta on sattunud uuringu valimisse ja saanud kutse uuringus osaleda. Kui ta veel ei ole osalenud, siis soovita tal seda teha!
Uuringu vastutav uurija on ESTCANi personaalmeditsiin onkoloogias juht Anni Lepland, anni.lepland@ut.ee
|
- Septembri lõpus algab vähidiagnoosiga patsientide infovajaduse uuring.
Uuringu eesmärgiks on saada ülevaade, millist informatsiooni ja missugustest infokanalitest vajavad, iseseisvalt otsivad või saavad Eesti täiskasvanud vähidiagnoosiga patsiendid, seda kõike oma teekonnal alates vähidiagnoosi saamisest, tervistumisest või kuni elu lõpuni.
Uuringut viib läbi ESTCAN koos MTÜ Onkoloogika, MTÜ Saaremaa Vähiühingu ja Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudiga. Uurimisprotsessis osaleb oma õppetöö raames ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli terviseteaduste magistrant.
Uuringus on oodatud osalema täiskasvanud vähidiagnoosiga inimesed. Küsitlus toimub nii elektroonselt kui ka paberkandjal. Paberankeete ootame kõiki täitma Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Ida-Tallinna Keskhaiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis, Kuressaare Haiglas, Ida-Viru Keskhaiglas ja Narva Haiglas.
Samuti on ankeet võimalik täita e-keskkonnas. Küsitluse kutse koos lingiga küsitlusele edastatakse vähipatsiendi ühingutele e-posti teel ning palutakse neil edastada info oma liikmeskonnale. Küsitluse infot jagatakse ESTCANi meediakanalites ja infot palutakse jagada ka uuringus osalevate haiglate meediakanalite kaudu (nt sotsiaalmeedia, koduleht).
Jälgi meie uudiseid sotsiaalmeedia vahendusel ja oleme kõigile patsientidele tänulikud, kes ankeedi täidavad.
Lisainfo: Mari-Leen Pärn, mari-leen.parn@ut.ee
|
- 01. septembril algas ESTCANi juhtimisel üle-euroopaline projekt „Decentralized Collaborative Network for Advancing Cancer Research and Innovation“ (UNCAN-Connect), kus arendatakse vähiandmete platvormi, mis võimaldab ühildada eri andmesüsteeme ning toetab tõhusat ja turvalist koostööd andmete jagamisel ja kasutamisel.
Esimene suur töine kohtumine, mil ESTCAN võõrustab kõiki partnereid, toimub Tallinnas oktoobri alguses. Info lisandub jooksvalt ESTCANi koduleheküljele.
Projekti kommunikatsioonipartner, Nethub, sai projektile valmis ilusa logo:
|
- Suvekuudel oli noortel esmakordselt võimalus vaktsineerida end HPV vastu perearstikeskustes.
Vaktsineerimiskampaania oli väga edukas. Septembrist jätkub koolipõhine HPV-vastane vaktsineerimine.
|
- ESTCANi meeskonnaga liitus EUnetCCC projektijuht Julia Uusna.
|
|
| |
|
